Talvehooaja jõudes ei pääse kuidagi ka sellest kaasnevatest muutustest. Lumi ning jää muudavad tihtipeale eriti just väliobjektidel töötamise ohtlikumaks ning tänu sellele tuleb olla ka kordades ettevaatlikum.
Külmast tulenevad terviseriskid
Pikka aega külmaga kokkupuutumine võib põhjustada ebamugavustunnet kuni tõsiste terviseriskideni. Ehitustöötajad, kes peavad sageli külmades tingimustes töötama, peavad eriti hoolt kandma oma tervise eest. Õige riietus on siin võtmetähtsusega.
Külmakahjustused ja nende vältimine
Külma mõjul võib nahale tekkida külmumine, mille tunnusteks on punetus, turse, kuumus, tundlikkus või sügelus. Külma mõju on tavaliselt suurem neil, kellel on sellele eelsoodumus, eriti naistel, kes puutuvad kokku külma ja niiskusega. Külmumist saab vältida soojalt riietumise ja kehaosade kaitsega äärmuslike temperatuuride eest. Kui külmakahjustus on tekkinud, on oluline hoida kahjustatud piirkondi soojas ja vältida nende hõõrumist või surve avaldamist.
Külmakahjustus ja selle ravi
Kui nahk ja sügavamad kihid puutuvad pikka aega kokku külmaga, võib tekkida külmakahjustus. See algab sageli torkimise tundega, millele järgnevad tundlikkuse kadumine ja naha värvimuutused. Ehitustööl võib see tekkida kätele, jalgadele, kõrvadele või ninale, eriti kui ei ole piisavalt soojalt riietatud või ette valmistatud.
Alajahtumise riskid
Pikaajaline kokkupuude madalate temperatuuridega võib põhjustada alajahtumist, kui keha ei suuda normaalset temperatuuri hoida. See võib mõjutada aju tööd ja muutuda ohtlikuks, kuna sümptomid võivad tekkida enne, kui inimene neid märkab.
Libedus, kukkumised ja talvine sõitmine
Talvistel ehitusplatsidel töötades on libedusest tingitud kukkumised sagedasemad. Õige varustuse ja ettevaatusabinõudega saab riske vähendada. Samuti tuleb talvistes oludes sõites arvestada teeolude muutumisega ning vajadusel pakkuda täiendavat koolitust töötajatele, kes sõidavad ettevõtte sõidukitega. Turvalisus peaks olema alati esmatähtis.
Comments