Kui ees on suuremad renoveerimistööd või kavas on uue elamu ehitamine, on oluline põhjalikult kaaluda erinevate vahelagede soojustamist. Kuigi vanemates majades võib soojustus juba mingil kujul olemas olla, ei ole tollased materjalid, nagu liiv ja saepuru, võrreldavad tänapäevaste materjalidega efektiivsuse poolest. Seetõttu võib vanade materjalide asendamine kaasa tuua olulise energiakulu kokkuhoiu kütmisel ning tagada erinevatel korrustel asuvate ruumide vahel parema heliisolatsiooni. Lisaks on tänapäeval saadaval ka tulekindlad soojustusmaterjalid, mis aitavad ära hoida tule levimist ülejäänud maja osadesse põlengu korral.
Kui soojustatakse vahelagesid, on oluline arvestada, et mitte kõik soojustusmeetodid ei sobi ühtemoodi hästi erinevate vahelagede tüüpidele. Erinevad laed võib jagada kolme suuremasse kategooriasse: keldri vahelaed, korruste vahelised laed ja pööningu vahelaed.
Pööningu vahelagi
Kuna katusealune moodustab külma ruumi, on pööningut ja eluruumide vahelist lae soojustamise peamine eesmärk energiakulude kokkuhoid. Eluruumide soojapidavuse parandamiseks ei ole vaja soojustada sarikate vahesid, vaid ainult pööningu põrandat.
Pööningu vahelae soojustamisel kaetakse põrand tihedalt aurutõkkega, mida omakorda kaetakse sobiva soojustusmaterjaliga. Materjali valik sõltub sellest, kas pööningut kasutatakse aktiivselt või mitte. Kui pööningul ei käida, võib mugavaks lahenduseks olla näiteks puistevill. Kui pööningut kasutatakse osaliselt, näiteks tehnoruumina, kus on vajadus aeg-ajalt käia, võib põranda soojustamiseks kasutada mineraalvillaplaate.
Korruste vahelaed
Kui soojustatakse korruste vahelisi lagesid, on peamine eesmärk sageli saavutada maksimaalne helikindlus. Laekonstruktsioonid toimivad efektiivsete helijuhtijatena, muutes selle ülesande keeruliseks. Lisaks esitavad väljakutseid lae kaudu kulgevad juhtmed ja torud, mis toimivad samuti heli edasi kandvate kanalitena.
Soojustamisel tuleks korruste vaheliste lagede puhul pöörata tähelepanu õigete materjalide valikule, mitte ainult vahelae paksusele. Helisummutuse eesmärgil on oluline kasutada erineva tihedusega materjale kihiliselt. Puitkarkasspõrandate ja betoonpõrandate jaoks on vajalikud erinevad lahendused.
Puitkarkasspõrandate korral on soovitatav talade vahelisel soojustamisel kasutada erineva tihedusega materjale kihiliselt. Kui vanas majas avastatakse, et vahelagede soojustamisel on kasutatud liiva, võib olla otstarbekas mitte eemaldada kogu liiva, vaid jätta õhuke kiht vana soojustusmaterjali mineraalvilla alla.
Kui talade vahel puudub vana liiv ja seda sinna lisada ei plaanita, võib konstruktsiooni tühimike täitmiseks kasutada spetsiaalseid sammumüra summutavaid plaate. Neid plaate võib kasutada ka puitkarkassi katmiseks, millele ehitatakse veelgi parema helikindluse saavutamiseks ujuvpõrand. Betoonpõrandate puhul on sammumüra summutamiseks parim lahendus ehitada ujuvpõrand, kus kõva betoonkiht paigaldatakse pehmetele mineraalvillaplaatidele.
Keldri vahelagi
Kuna keldrikorrus on tavaliselt kütmata ja põrandaalune ruum, on oluline soojustada keldri ja eluruumide vaheline lagi, et saavutada küttekulude kokkuhoid. Kui keldrikorrusel asub lisaks näiteks garaaž, saun või katlaruum, soovitatakse valida tulekindel soojustusmaterjal, mis tagab ka helikindluse.
Põranda soojustamise täpne meetod sõltub elamu omadustest. Vanemates majades võib põrand olla ehitatud puittaladele, samas kui uuemates elamutes on see enamasti betoonist. Puittaladega põrandat saab soojustada talade vahelt, kuid tuleks erilist tähelepanu pöörata ka keldri lae soojustamisele. Betoonpõrandat on soovitatav katta mõlemalt poolt sobivate soojustusmaterjalidega, et saavutada optimaalne tulemus.
Kuna tegemist on külmaga ruumiga, on oluline valida keldri lae soojustusmaterjal, mis on oma olemuselt tihedam. Seetõttu sobivad hästi näiteks mineraalvilla plaadid või PUR-vaht. Kui keldris asuvad kütteseadmed, on soovitatav eelistada soojustusplaate, mis tagavad võimalikult kõrge tulekindluse.
Kui eksisteerivas keldriruumis esineb liigset niiskust, on enne soojustusprotseduuridega alustamist mõistlik tegeleda esmalt selle niiskusprobleemi lahendamisega. Vastasel juhul võib juhtuda, et kogu tehtud töö tuleb tulevikus uuesti ette võtta. Parima lahenduse leidmiseks on alati soovitatav konsulteerida spetsialistidega.
Comments